Ghost ship.

Nädalavahetusel külastasid meid Simon'i sõbrantsid Constance ja Camille, kes olid väga toredad ja südamlikud tüdrukud. Pühapäeval pärastlõunal läksime kõik neljakesi poest šokolaadi ostma, kuid see rännak võttis hoopis ootamatu pöörde. Esiteks sattus Simon hai lõugade vahele, kust meil õnnestus ta siiski lõpuks päästa.

Peale sellist ootamatut sündmust otsustasime minna Maas'i kaldale Rotterdamile kohast kaunist päikeseloojangut kaema, kuid seegi plaan ei lõppenud seiklusteta. Kohe Erasmuse silla lähedal seisab juba pikka aega üks põlenud laev. Ma ei oska öelda kuidas see süttis, kuid selline robustne laevavrakk sobib siia südalinna justkui valatult. Usun, et selline asukoht ongi sellele vrakile taotluslikult valitud, kuna siinsed linnaplaneerijad on pehmelt öeldes (kunsti)hullud (heas mõttes!). Neil oleks tohutult ruumi, pistmaks see vrakk kuhugi sadama nukatagustesse, kuid EI.

Niisiis, pisut ronimist üle tara ja peale selle pisut ronimist veel ning pardal me olimegi. Laevas valitses üsna apokalüptiline meeleolu. Palju söestunud laudu, toole, seinu. Samas paistsid tulest puutumata jäänud magamistoad, mis oleksid suurepärased pelgupaigad kodututele. Baarileti taga siin-seal avamata kui söestunud veinipudeleid. Väga nauditav atmosfäär ning suurepärane vaade laeva ninast.

Nädalavahetusel sõidame külla Bogdanile ja Alfonsole Leeuwarden'isse. Saame nuusutada tõelist farmielu. Ehk siis järgmisel nädalal võib-olla rohkem uudiseid.
Seniks tsau!