Holidays

Eile hommikul lugesime pühad lõppenuks ning lahkusime Almerest. Esmalt otsutasime minna Lelystadt'i vaatama projekti, mille kallal Daniele ja Oliver (tüübid, kes meid hostisid) töötavad. Nende projektiks on Batavia rekonstrueerimine. Infot Batavia kohta leiate siit http://en.wikipedia.org/wiki/Batavia_(ship) . Projekt on neil igatahes väga äge ning sobib neile suurepäraselt. Batavia on tegelikult üsna valmis, kuid tegevust selle juures leiab alati ning nüüd alustavad nad teise laevaga, mis oli ette nähtud sõdimiseks. Seega rohkem kahureid ja muid toredaid vidinaid. Batavia rekonstrueerimiseks kulus kokku 10 aastat, aastal 1628 kulus selleks umbes 6 kuud. Tehnikasajand!
Peale Batavia külastamist viisid meie teed Bogdani ja Robertoga lahku. Nad sõitsid tagasi Den Helderisse, et viia lõpule moviemarathon, mis eelmine kord suuresti maha sai magatud :D. Mina otsustasin enne Rotterdami naasmist teha väikse jalutuskäigu pühademeeleolus Amsterdamis, mis loomulikult oli kaunis kui vanakurat.
Olin juba lugemas oma kallihinnalisi eurosid, et osta rongipilet tagasi Rotterdami, kui minu juurde tuli tüüp, kes oli just leidnud 2 edasi-tagasi Amsterdam Centraal - Rotterdam Centraal piletit. Sell lihtsalt nägi, et tahan minna Rotterdami ning ta otsustas need piletid lihtsalt mulle kinkida. Loomulikult ei saanud ma keelduda 14 eurosest annetusest.
Jõudsin tagasi Rotterdami umbes kella 10 paiku õhtul ning otsustasin piletid täies mahus ära kasutada. Nimelt olin eelnevalt lugenud internetist, et juustupealinnas Goudas on võimas valgusshow town hall'i seintel. Mõeldud-tehtud.Gouda oli ilus tüüpiline Hollandi väikelinn. Ning valgusshow oli üsna eriline, kuna valgust ei projekteeritud mitte üksnes seintele, vaid ka hoone seest läbi akende välja.
Jõudnud taaskord tagasi Rotterdami, panin kasutamata jäänud tasuta saadud pileti piletiautomaadi ekraanile ja nägin kuidas üks sell selle sealt ka leidis ning seejärel rongile kiirustas :)

Xmas

Yesterday we left Den Helder. I wanted to print my trainticket in Den Helder, but nobody wanted to do that service to me. So we took off by the train and I had my ticket only in my computer, but it's not the valid way.  I almost got a fine for that, but the conductor was in christmasmood or something and she allowed me to drive until Alkmaar, where we were heading.
Alkmaar was like a paradise, in first Hema, the first beautiful girl printed the ticket for me for free. I didn't have any big expectations with Alkmaar, but it was really beautiful. Almost perfect city for living - historical but not overcrowded, smiling people, big cheesemarket, canals and everything.
After 2 hours trip in Alkmaar we started to head to Almere, where a big chrismasparty was being held. We arrived in the dark and met a lot of new people, bought much stuff from Jumbo and now we are still here. We are cooking/eating constantly like always during the christmas or midsummersday.

Eile sattusid meie seltskonda kuidagi 2 modellimõõtu tüdrukut serbiast. Ma ei küsinud, mis ametit nad siin peavad aga mine sa tea :D.

Post in english

In this morning, a guy, who didn't know how to hold camera in his hand, made picture of us and after that he wanted money, but we skipped this part. Yes, in these days you don't see many people who think that with a display of camera you can make pictures. (Maybe I should had given money to this extraordinary guy?)

After that, we went to a supermarket of Den Helder, which is just next door and bought a lot of chips (i love these indonesia shrimp chips).

Main Event of daytime:
We went to island called Texel. At first we were like little Alices, who just fell into rabbit-hole - everything was so beautiful and we felt that we are the only lifeform of this island (exept sheeps and horses). In some point came  also some other people, SEA and three unforgetable towns. In first of them we didn't do anything, in the second we bought postcards and almost beer and in the third town we pumped tires of non-Roberto's bike. Towns are like in fairytale in there- old and only full of beauty and joy.
Sea and the dunes are amazing, legendary, unforgetable. Sea is restless, everything is gray and emotios are high. It's windy and sand is filying. It's unbelieveable that life is sent us into that place and time (23.dec of 2011).
On the way back the fairytale vanishes and power of climate starts to try us out. Strong wind and a little rain takes the victory and last two kilometers we walk back with the bikes to the harbour.  Totally exhaused and happy we arrive back to Den Helder, eat 2 packs of chips, drink 2 shots of nice Texel Liquer, 1 Hertog Jan and go to rest because The main event of night is going to be movie marathon until 8AM.

Tomorrow we plan to wake up at noon. Then we pack our stuff togheter, buy Texel Trappist (which i have to bring to Simon, when we meet in Paris), and go to Almere to have a christmasparty, what Oliver is organising. Maybe we step by from Alkmaar, because it's on the way.

Everything is perfect and I wish nice christmas to everybody who are reading it or not.

I bought a juicer today for one euro! And Bogdan made ma also a present! MOOI!
http://www.mediafire.com/?tcixggn238m

Farmiseiklused

Läinud nädalavahetusel külastasime Bogdani ja Alfonsot Frieslandis. Lõbusa seltskonnaga ühines ka Nora, kes on EVSer Arnhemis. Rotterdamist Drogeham'i jõudmiseks kulus pisut enam kui 3 tundi. Üldiselt on sellise vahemaa juures pilet ülikirves, aga me saime õnneks kasutada sooduspileteid, mis õigeaegselt Kruidvat'ist ja Hemast soetatud. Niisiis transpordi peale ei kulunud rohkem kui ~30Euri.
Kui viimases peatuses rongi pealt maha tulime, polnud meil aimugi kuidas viimased 10km läbida, et sihtkohta jõuda, olime juba lootust kaotamas ja taksot tellimas, kui Bogdan mahtnuniversaaliga rongijaama ette sõitis. Oh seda õnne ja taaskohtumise rõõmu :D.
Niisiis nädalavahetus möödus ühes farmitööde, traditsioonilise kokkamise ja traditsioonilise maffia mängimisega. Kontrast Rotterdami ja Frieslandi vahel on tohutu. Igatahes väga mõnus oli veidikeseks linnakärast eemale saada, rahu ja vaikust, tasast, märga ja madalat maad nautida.
Farm oli väga suur ning neil on seal väga palju erinevaid loomi - veised, sead, hobused, kitsed, lambad, kanad jänesed, tuvid jnejne.
Ööbisime veistega sama katuse all - st. et magamistoad olid laudas. Kui magamistoast välja astusime, avanes umbes selline vaatepilt:

Nädalavahetus möödus tohutult kiiresti. Aega me väga seal ei raiskand, vara üles ja varahommikul magama. See reis võis olla viimane kord kui me sellisel kujul seltskonnaga kohtume siinse aja jooksul. Mina kohtun Bogdaniga õige pea, juba jõulude ajal, kuid teisi siis siinmail pole.

Paar päeva tagasi ostsime Simon'iga ära piletid Kopenhaagenisse 17-21. veebruariks, niisiis kui keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi Kopenhaagenis, siis andke teada, sest otsime öömaja 4 ööks.

Ghost ship.

Nädalavahetusel külastasid meid Simon'i sõbrantsid Constance ja Camille, kes olid väga toredad ja südamlikud tüdrukud. Pühapäeval pärastlõunal läksime kõik neljakesi poest šokolaadi ostma, kuid see rännak võttis hoopis ootamatu pöörde. Esiteks sattus Simon hai lõugade vahele, kust meil õnnestus ta siiski lõpuks päästa.

Peale sellist ootamatut sündmust otsustasime minna Maas'i kaldale Rotterdamile kohast kaunist päikeseloojangut kaema, kuid seegi plaan ei lõppenud seiklusteta. Kohe Erasmuse silla lähedal seisab juba pikka aega üks põlenud laev. Ma ei oska öelda kuidas see süttis, kuid selline robustne laevavrakk sobib siia südalinna justkui valatult. Usun, et selline asukoht ongi sellele vrakile taotluslikult valitud, kuna siinsed linnaplaneerijad on pehmelt öeldes (kunsti)hullud (heas mõttes!). Neil oleks tohutult ruumi, pistmaks see vrakk kuhugi sadama nukatagustesse, kuid EI.

Niisiis, pisut ronimist üle tara ja peale selle pisut ronimist veel ning pardal me olimegi. Laevas valitses üsna apokalüptiline meeleolu. Palju söestunud laudu, toole, seinu. Samas paistsid tulest puutumata jäänud magamistoad, mis oleksid suurepärased pelgupaigad kodututele. Baarileti taga siin-seal avamata kui söestunud veinipudeleid. Väga nauditav atmosfäär ning suurepärane vaade laeva ninast.

Nädalavahetusel sõidame külla Bogdanile ja Alfonsole Leeuwarden'isse. Saame nuusutada tõelist farmielu. Ehk siis järgmisel nädalal võib-olla rohkem uudiseid.
Seniks tsau!

Sinterklaas ja Amsterdam.

Hollandis on siis viimane nädal lahti läinud täielik Sinterklaas'i hullus. Kõik kohad on täis lapsi kes on riietatud kui  Zwarte Pieten. Zwarte Piet on siis jõuluvana neegrist abiline, kes tuleb Hispaaniast ja tal on neid palju. Tähtsaim päev on neil 5. detsember (Sinterklaas-avond), mil Sinterklaas toob  kinke ukse taha või poetab kuuse alla ning lauldakse/tantsitakse. 24. on neil üsna ebaoluline päev, kindlasti nad tähistavad seda, kuid mitte väga suurelt. 


Kuna ostsime soodukaga posu rongipileteid, siis käisime eelmine pühapäev Amsterdamis, võtsime rattad ka kaasa, et oleks mugavam linnas ringi liikuda. Rataste kaasa võtmise eest  peab tegelikult vist mingit lisa maksma, kuid keegi seda tegelikult kontrollida ei suuda, kelle rattad need parasjagu seal rongis on. Niisiis rataste eest me ilmselt lisa maksma ei hakka kunagi :D. See selleks, jõudnud Amsterdami, avastasime, et tänavad on totaalselt pungil inimestest. Oh üllatust - Sinterklaas saabus sel päeval Amsterdami. Ürituse alla oli pandud väga palju raha, Dam square'il toimus suur paraad, kus osales palju Zwarte Pieten'eid ning hetkeks suutsime ka tuvastada Sinterklaasi hobuse seljas ratsutamas. Zwarte Pieten'eid oli igasuguseid, isegi Elvis-Zwarte Piet'i nägime. 
Igatahes rahvast oli linnas tõesti nii palju (väikseid üritusi toimus kõikjal), et ratastega liiklemine osutus võimatuks ning suurema osa ajast tuli ikkagi jalgsi vantsida. Jäime linna üsna hiliste õhtutundideni ning saime nautida tulukestega kaunistatud armsaid Amsterdami sildu ning tänavaid. Lummavalt kaunis!


Muidu, ilm kisub talvisemaks. Kolmapäeval oli esimene öökülm, kuid ilm on siiski väga ilus. Vihma pole nädalaid näinud. Üldse on meil vedanud seni (ptui ptui ptui), kui muidu on Holland tuntud kui väga vihmane riik, siis meie siin oldud aja jooksul on vihma olnud vääääga harva. 
Oki- doki, järgmise korrani!

Palju seiklusi, vähe aega.

Elu käib siin üsna kiires tempos ning ei saa arugi kuhu see aeg kaob. Omast arust just tegin siia postituse, kuid täna avastasin, et rohkem kui nädal möödas juba. Alustan siis värskematest uudistest. Eile käisime Antwerpenis daydripil. Väääga ilus ning vana linn, kus inimesed paistavad tänavatel üsna õnnelikud ning keegi ei torma. Jäime tänaval pisut kauemaks kaarti uurima ning juba tuligi esimene naisterahvas uurima, et egas me juhuslikult abi ei vaja. Kõlab täiuslikult.
Central Station Antwerpenis on kõige uhkem, mida seni näinud olen, väga modernne, galantne ning samas on nad suutnud säilitada jaama ajaloolise ilme. Samas on seal väga lihtne orienteeruda nende paljude platvormide vahel.
Esimese asjana Antwerpenisse saabudes näed teemante. Palju teemante. Mitmed tänavad täis teemante, poe omanikeks põhiliselt juudid. Pildistada nad seal ei luba, saime sellest teada, kui esimene kuri vanahärra meid minema peletas vaateakende juurest.

Linna südames otsustasime minna kuhugi kaema linna panoraami. Selleks leidsime esimese pilvelõhkuja, sinna sisenedes saime aru, et tegemist on mingisuguse muuseumiga. Ilmselgelt ei olnud meil plaanis panoraamvaate eest maksta. Õnneks oli sel hetkel seal palju turiste ning meil õnnestus piletikassadest mööda hiilida. Võtsime töötajate lifti ning sõitmise kõrgeimale korrusele. Avanev vaade oli muljetavaldav. Kahjuks sai rõdule vaadet nautima minna vaid luksusrestoraniu klient olles. Niisiis, avasime suure maaniulatuva akna, mis asus restorani fuajees ning läksime rõdule vaadet nautima. Saime palju ilusaid pilte, vahele ei jäänud ning õünnestus ka puhtalt sealt jalga lasta :D. Liftiga alla sõites avastasime, et lifti uksele oli ette tõmmatud lint, mis ütles, et ainult töötajatele vms. Pugesime lindi alt läbi ning kadunud me olimegi :D.

Märkimata ei saa jätta suurt punaste laternate rajooni Antwerpenis. Kui Amsterdamis punaste lanternate rajoonis kõndides näed igasugu turiste, siis Antwerpenis näed ainult MEHI, kes on tulnud sinna vaid ühel põhjusel. Politsei patrullis rajoonis pidevalt ning süsteem tundus olevat väga tugevalt reguleeritud. Tüdrukuid oli seal ilmselt igale maitsele, mida maailmast leida võib :D.

Ülaloleval pildil pissimiskoht meestele, punaste laternate rajoonis.

Peale Antwerpeni käisime veel eelmine teisipäev Schiedamis, mis on siis väike linnake Rotterdami kõrval. Tegu siis armsa väikese linnakesega, mis oli juba eelmisel nädalal jõulukaunistus täis. Sinterklaas tuleb siin detsembri alguses (Hispaaniast). Tal on kaasas väikene neegrist abiline, mis on põhjustanud ka teatavat arutelu korduvalt siin ühiskonnas.

Eelmisel nädalal käisime ka linna vanimas kinos (ehitatud viiekümnendatel) vaatamas filmi, mis oli organiseeritud minu poolt kui cultural event of november. Tegemist oli siis väga korraliku kinoga - super heli ning väga mugavad istmed. Film polnud väga populaarne vist, sest kinos oli peale meie veel umbes 3 inimest - seega üsna privaatne seanss :D.

Reede õhtul olime kutsutud ühe organisatsiooni õhtusöögile, kus me aktiivselt kaasa lööme. Saime maitsta kolmekäigulist traditsioonilist hollandi õhtusööki. Ilmselgelt pakuti ka piiramatult tasuta hollandi parimat? õlut Hertog Jan ning pidu kiskus üsna rajuks kätte minema. Kell pool 5 hommikul, kui meie otsustasime koju minna, asutasid hollandlased sammud ööklubi poole!

Praeguseks siis kõik,

varsti jälle :).

Mis?

Sai siis pikem paus peetud blogikirjutamisega. Probleem polnudki nii väga viitsimises, kuivõrd selles et kuramuse kiire on siin pidevalt. 21. Tuli mulle külla Heleriin, kes jäi nädalaks. 22 - 25 külastasid meid sõbrad Friesland'ist (Põhja-Hollandist). Tutvusime nendega On-Arrival koolitusel. Üks neist on rumeenlane, teine itaallane. Itaallane on paberitega kokk, kes küpsetas meile üheks õhtusöögiks 5 erinevat pitsat, teiseks õhtusöögiks 5 erinevat pastat. Maitseelamus oli lihtsalt kirjeldamatu ning retsept lihtne nagu vist kõigil itaalia kokkadel - keep it simple. Heleriinu, Bogdani ja Alfonsoga külastasime Rotterdami loomaaeda, mis paljude inimeste arvates on üks parimaid terves Euroopas. Tõesti - loomad paistsid seal õnnelikud. Ringi peale tegemiseks kulus umbes 5 tundi ning pilet oli krõbe - 18 euri allahindlus included. Eriti uhke osa oli ocenarium, mille kirjeldamiseks jääb sõnadest väheks.

Heleriinuga käisime söömas kapsalon'i' ( http://en.wikipedia.org/wiki/Kapsalon) . Mis siis lühidalt on üks totter kiirtoit, mis sisaldab pmst tervet päevanormi kaloreid. Mis leiutati Rotterdamis ühe juuksuri poolt ( kapsalon tähendab hollandi keeles juuksurisalong). Ning mis nüüdseks on maailmakuulus ning kapsaloni on praegu juba võimalik osta New Yorkis. Külastasime Heleriinuga seda originaalset kohta, kust kõik see buum alguse sai. Inimesed selles tüüpilises türklaste söögiputkas olid väga sõbralikud ja jutukad. Me vist meeldisime neile, kuna jookide eest meie käest raha ei küsitud. Ning jahm toit on oma hinda väärt, see on maitsev ning ega rohkem sel päeval enam väga süüa ei tahagi :D.

Simon üritas mulle teha kaunist soengut juukselõikamise masinaga. Kõik tundus juba sujuvat kuni ilmselgelt juhtus mingi äpardus ning ta keset pead pika tühja triibu sisse lõikas. Niisiis nüüdsest kannan taas ajateenija (kantpea) soengut. Kõik kiidavad siin, et pidavat umbe hästi sobima. 25. läksime Amsterdami kutsekooli EVS'i promoma. Meie organisatsiooni inimesed kahtlustasid alguses, et mingi võõras tüüp on nende kaubikusse pugenud, kuna ei tundnud mind mu uue soenguga ära :D. Ja muide Amsterdamis nägime päris uhket kerjust:

Saigi vist nüüd kõik suurest luust kirja. Jooksen ja torman siin ringi. Üsna kiire on justkui koguaeg, kuid see kõik on ülimalt nauditav. Tänud kõigile külalistele läbi astumise eest ning tänud kõigile Mafia mängu osalistele :). ( Kes sellest keelest aru saavad)

Olge mõnusad! :)